29.november - teel Vietnami poole

Kell 7 asusime siis teele Vietnami poole. Hostelis oli vaga kylm, teine oo siis juba riietega ja kysisime ka teki juurde. Enne bussi valjumist leidsime ka oige bussipeatuse yles (linna vanem bussijaam), kunagi keegi kohalikest ei suutnud meile arusaadavalt selgeks teha, kust tapselt buss valjub. Bussiks oli seekord selline kollane ymaargune mis kunagi meil Tyril soitis, nostalgia hetked. Hommik oli vaga kylm, kuna hineauru taitsa tuli. Seekord oli buss tais sylitajaid, miski ajab neid Laose inimesi sageli sylgama ja rogastama. Ning joulutaht kasvab siin teede aares nagu meil sirelihekk. Teekond kujunes taas 6 tunniseks. NongHeti joudes saime kohe ymber istuda tuk-tukki mis meid siis 20km kaugusele piirilinna viis. Seal tuli meil veidi aega parajaks teha, kuna asjaajaja kes peaks templi panema passi, et me saaks Laosest lahkuda, pidas siestat:) Samal ajal pyydis Reena telefoni sisse lylitada, et akki siis meil nyyd levi ja oligi:) EMT levib siin:) Saatsime moned sonumid, et meiega koik. Kui olime passi templid saanud siis sirge seljaga kompisime Vietnami piiri poole. Seal vottis meid vastu mundris ametnik, kes vottis meie passid ja kysis tapsustas kust me parit oleme. Kui passid yle kontrollitud, tahtis ta naha ka meie kotte,paar asja koti pealt ara tostes palus ta selle kokku panna ja vahetas oma taskust meie viimased Laose rahad kipid dongide vastu (vohav korruptsioon:)). Onnelikult Vietnami pinnale astunud ootas meid ees kymmekond motikameest, kes avaldasid soovi meid esimesse linna visata (motika transport oli ainus transpordivahend linna). Nii tuligi meil molemal end sattida istuma teiseks reisikaaslaseks motika peale, kuhu seoti ka meie seljakotid ja allamage tee (tyhikaik enamus ajast) linna poole vois alata. Milline suureparane vaade, maed-lummav. Ma armastan Vietnami. Siiani on Reena jaanud kindlaks Laosele. Ja ausona kallutasime koos juhiga oigele poole kui kurv oli:) Olles joudnud linna esimese hosteli juurde, oli kohe nagu tellitud meil buss Vinhi (kuna sealt piirilinnast otse bussi pealinna Ha Noisse polnud) ja nagu meil kombeks siis Reenaga et miks minna otse kui saab ka ringiga:) 6 tunni soidu eest nooriti taas raha ja oleme taas kindlad et tehti turistihind, kyll ikka voivad meid valgeid noorida. Kuna Laoses ei olnud mingit tuututamist siis olime tagasi riigis, kus iga asja peale signaalitatakse, aga liiklus toimib ideaalselt ja vaid yhte vaikest plekimolkimist oleme nainud siiani. Tee Vinhi linna lookles mooda joe aart ja magede vahel, super vaated. Selles bussis olime ainsad turistid. Leidsime endale 10usd hosteli (konditsioneer, tv, valged linad, tekk ja vann:) ning me voisime end tunda kui kuningannad, kes me olime paar paeva kylmetanud NongHetis ning tunde veetnud tolmu tais bussides, otse valja oeldes, siis olnud paar paeva kasimata. Ja teleka vaatasime saatel ma uinusin, Reena pidas minust kauem vastu.