Aratus kell 0600 ja minibuss vottiski mei peale, kus juba 2 naist Austraaliast sees istusid, siis meie, siis 1 Tsiili tydruk ja kaksikutest oeksed kahjuks ei tea kust need olid. Eks ole oleks voinud ju kysida:) Buss viis meid Kanchanaburi (Floating Market-ujuv turg), kus joe aares myydi koiksugu ninni-nanni ja ka paatidest endist, Me otsustasime ka Reenaga, et teeme "poeskaigu" vett mooda, olime suht kehvad poodlejad muujate jaoks.
Reenale jai silma elevants palki vedamas, mille hind oli esialgu 550 kohalikku ja kuna tuleb nendega tingida, siis Reena ka seda tegi ja lahkusime ostuga, mille loplikuks hinnaks sai 130 kohalikku. Diil hea! Loodame:) Turist saab ju alati petta. Soime ka minibanaane frityyritult, mis keeval olipannil valmistati ka koikuval paadil. Vahepeal oli lounapaus, kus toit oli super, siiani pole veel pidanud toidu osas pettuma. Taas bussi ja teekond Kanchanaburi (Tiger Tempel), kus siis on voimalik end pildistada tiigritega. Suht hirmuaratav minu jaoks, aga Reena ei saanud sellest yldse kohe aru:) Algul lubasin endale, et 1 pilt yhe tiigriga ja koik, aga poiss kes mind siis seal tiigite vahel jalutas arvas, et voiks ikka paar pilti veel teha ja nii saigi 3 erinevat tiigriga pilti tehtud, Reena vapper tegi koigi tiigite juures pildi.
Samuti olid beebi tiigrid, kellega ka sai pilte teha. Peale seda suundusime Death Railway Bridge-le.
Siis toodi meid koiki tagasi Bangkoki ja viidi hotellidesse tagasi, meid viidi Bangkoki raudteejaama, kus osteti meile 3.klassi pilet:( (koik see meiil siis ostetud paketi sees) ja algas tee Ayuthaya-sse, meie vagunisse tuli veel 3 seljakotiga tydrukut kellega leppisime kokku, et kui oige peatud tuleb valjume koik koos. Kohalikult kysisime igaksjuhuks yle, et kas jargmine on oige peatus. Enne seda oli vahejuhtum ka meie vagunis, aknast lendas sisse prussakas (seda arvas Reena), kes oli tikutopsi suurune, jube! Koigepealt ta rundas meie kotte siis tiirutas edasi ja leidis oma lopu Reena pingi toel, kui otsustasin sellel elukal lopu teha. No oli jube satikas ja muidugi kogu selle juures kaisid meie kilked ja karjed ja koigil oli nalja palju, kas ka tegelikult, aga seda me arvasime. Reena tegi surnust elukast ka pilti, mida oli ju lihtne siis pildistada:) Kui oma peatuses maha laksime ootas meie mees valge pbaer Reena nimega kaes ja meid ootas Jeep nahksisuga, millega meid siis hosteli toodi, mida meie eelmise oobimiskohaga vorrelda ei anna. Kasisime end taas puhtaks, saatsime kohustuslikud sonumid, Reena on juba magama jaanud kui need viimased read kirjutan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar