Palju onne synnipaevaks Bipu!!!!
Reena arkas kohaga ja kinnise ninaga.
Hommikul votsime hosteli juurest jalgrattad ja linnakaardi ja soitsime vaatamisvaarsusi kaema. Ymber Ayuthaya voolab jogi ja joe teiselpool kaldal oli erinevate maade templid-Birma, Kambodza, Tai, tahtsime veel minna ka Hiina ja Sri Lanka templeid vaatama, aga kuna kodutee leidmisega oli raskusi ja keegi ju inglise keelt ei raagi, siis olime vahepeal taitsa onnetud, lohutuseks oli vaid see et me polnudki ainsad turistid kes selles linnas ara eksinud olid. Siis tuli meile lpuks appi yks kohalik noor tydruk, kes helistas hosteli ja kysis kuhu tuleb soita ja meile tuldi taas Jeepiga jarele, mille jarel meid siis eskorditi hosteli. Vahepeal kylade vahel seigeldes, tuli paks vihm taevast alla koos jubeda valgu ja muristamisega, aga onneks olime kile all varjus. Ja kui palju oli seal koeri, must miljon, oennks neist ainult yks tahtis mind ara syya, aga onneks kuulis ta oma peremehe sona ja midagi ei juhtunud, vedas. Juhtus ka linnas rattaga soites vaike onnetus, kui Reena laks taitsa neavi kui yks auto muudkui tuututas ta selja taga ( see selles liikluskultuuris hasti tavaline), ja ees oli yks vaike auk ja selle augu siis Reena ka yles leidis ning kukkus rattaga asfaldile, tagant vaadates tundus see suht koomiline, kui ta ei suutnud otsustafa kuhu poole kukkuda, aga lopuks otsus oli tal oige ilma igasugu kriimudeta oli ta asfaldil ratas tema peal. Yks kohalik koolipoiss aitas ka pysti. Kui hosteli lopuks oma rattaretkelt joudsime oli meil tund aega, et pesta ja syya ja bussile minna, et votta ette taas 8-tunnine bussisoit Chianb Maisse (Pohja-Tai). Vahepeal tehti peatus ja bussipiletiga vois tasuta joogi votta ja kohalikud loomulikult soid midagi ka tasuta, mida me igaksjuhuks proovida ei tahtnud, sest bussireis ju kestis veel edasi:)
Reena arkas kohaga ja kinnise ninaga.
Hommikul votsime hosteli juurest jalgrattad ja linnakaardi ja soitsime vaatamisvaarsusi kaema. Ymber Ayuthaya voolab jogi ja joe teiselpool kaldal oli erinevate maade templid-Birma, Kambodza, Tai, tahtsime veel minna ka Hiina ja Sri Lanka templeid vaatama, aga kuna kodutee leidmisega oli raskusi ja keegi ju inglise keelt ei raagi, siis olime vahepeal taitsa onnetud, lohutuseks oli vaid see et me polnudki ainsad turistid kes selles linnas ara eksinud olid. Siis tuli meile lpuks appi yks kohalik noor tydruk, kes helistas hosteli ja kysis kuhu tuleb soita ja meile tuldi taas Jeepiga jarele, mille jarel meid siis eskorditi hosteli. Vahepeal kylade vahel seigeldes, tuli paks vihm taevast alla koos jubeda valgu ja muristamisega, aga onneks olime kile all varjus. Ja kui palju oli seal koeri, must miljon, oennks neist ainult yks tahtis mind ara syya, aga onneks kuulis ta oma peremehe sona ja midagi ei juhtunud, vedas. Juhtus ka linnas rattaga soites vaike onnetus, kui Reena laks taitsa neavi kui yks auto muudkui tuututas ta selja taga ( see selles liikluskultuuris hasti tavaline), ja ees oli yks vaike auk ja selle augu siis Reena ka yles leidis ning kukkus rattaga asfaldile, tagant vaadates tundus see suht koomiline, kui ta ei suutnud otsustafa kuhu poole kukkuda, aga lopuks otsus oli tal oige ilma igasugu kriimudeta oli ta asfaldil ratas tema peal. Yks kohalik koolipoiss aitas ka pysti. Kui hosteli lopuks oma rattaretkelt joudsime oli meil tund aega, et pesta ja syya ja bussile minna, et votta ette taas 8-tunnine bussisoit Chianb Maisse (Pohja-Tai). Vahepeal tehti peatus ja bussipiletiga vois tasuta joogi votta ja kohalikud loomulikult soid midagi ka tasuta, mida me igaksjuhuks proovida ei tahtnud, sest bussireis ju kestis veel edasi:)
3 kommentaari:
Ikka oli tore lugeda, kuidas teil seal kulgeb, olime pikalt kodust ära,sellepärast tuleb kommentaar nii hilja.Meil on kõik hästi, oli juba esimene päris külm,harjumatu küll,aga on ju nov.Laske vapralt edasi silmad ees ja taga.Päikest!Lipisiimud.
Reenkaesekene no kuda kuram siis nii. Tuneesias esimesel päeval külili nüüd viiendal. Sa kallis ikka hoia ennast.
MG
Armas Mann, SUUR TÄHH SULLE!!! Bipsik ;)
Postita kommentaar