18. november – Laung Prabang

Taas uus paev ja tahstime siis Luang Prabangile ringi peale teha ja arvasime et votame rattad, aga kui olime nendega 200m soitnud, siis arasime et jala on lihtsam edasi saada. Jube raske oli vandata ja ei mingeid kaike. Raamatupoest soetas Reena Laose-Vietnami-Kambodza raamatu, et teaksime, kuidas edasi liikuda. Linnas paar templit ara vaadanud otsustasime 30km linnast kose juurde minna ja tuk-tuki selleks votta ja meist oligi moodumas yks kes teeb soite Khouang Sy kose juurde. Tuk-tukis istusid juba 3 noort (2 tydrukut hollandist ja 1 poiss austraaliast) ja otsustasime Reenaga nendega yhineda. Kose juures olid ka mitmed ujumiskohad, aga vesis uht kylm, aga paljud hyppasid kaljuservalt sinisesse vette. Siis tegime ymber kose veel maest yles alul ja parast alla ringi, paris vasitav sai. Tagasi teel linna laksime kohaliku turu peale suppi sooma, kus tadi meie silme all tegi kausitaie nuudlisuppi (jube popp siis Laoses) meile molemale ja magustoiduks votsime erineva maitsega puuviljade shake-d (puuvili, kookospiim, jaa, mingi vedelik veel ja kokkuvotteks jube namma). Siis oli kell juba nii kaugel et minna paikeseloojangut Phousi maele vaatama, mis loojub magede taha (selle vaatemangu eest nooriti ka turistidelt raha). Ylesse joudes peale 329 astme labimist oli see vaateplatvorm rahvast tais, kes pyydis parema koha saada, et loojuvat paikest pildistada (et siis koik oli raha eest tulnud vaatama igaohtust loomulikku asja nagu paikeseloojang, ok, oli ilus kyll jah). Paike loojub siin kell 1730. Nyyd olles tagasi oma guesthousis lopetasime eelmisel ohtul ostetud puuviljad ja kaisime pesus ning otsustasime veel linna peale minna, et Vietnami viisasid uurida ja nautida ooelu. Guesthousi adminn (nimeks Fun, tore poiss on) naitas meile kuhu minna, mida syya ja meie tegime talle geograafia tunni, et kus asub Eesti. Ta oli alles lopetanud keskkooli ja nyyd opib kolledzia inglise keelt. Natuke uurisin ka Laose elu kohta - abiellutakse kylades juba 15aastaselt, linnades juba 18aastaselt, temal peres veel peale tema 5 last. Otsustasime minna kohalikku baari, kus oli nii Laose kui ing keelset muusikat, meile telliti tuk-tuk ja turvameheks tuli kaasa Fun, kes meile Reenaga molemale vaevu kaenla alla. Millegiparast liitus meie lauaga ka tuk-tuki mees ja ytleme nii et joodi meie kulul. Uskumatu! Esimest korda elus pidime meestele valja tegema. Kell 0000 toodi lauda arve, mis tahendas, et baar pandi kinni ja kojuminek, kohalikus istusid oma mopeedide selga ja purjakil soideti koju, nagu arusaime pole vaja politseile lihtsalt vahele jaada. Uurisime Funilt kas tal pruuti ka on, ta ytles, et talle meeldib yks tydruk, aga ta ei julge talle seda oelda. Ja siis me lubasime teda selles aidata, et kutsugu tydruk jargmine paev guesthouse ja me ytleme tema eest. siis me lubasime, et kui ta abiellub, siis me tuleme kindlasti tak\lle pulma-jaame kutseid ootama. Kui tuk-tuki mees meid oobimiskoha juurde tagasi toi, tahtis ta taas raha, aga ma ytlesin, et kuule, tegime sulle olut valja ja nyyd tahad veel raha ja sammusime sirge seljaga oma tuppa. Kell oli juba 1 labi kui magama saime.