04. märts - kus me vahepeal olime?

Me siis Eestist juba tänaseks 4 kuud ära olnud. Ja tundub, et me veel niipea koju ei tule, kuna uudised pole just kõige toredamad, mida loeme, aga siin on soe vähemalt. Tahate kindlasti teada, et mis me siis vahepeal teinud oleme, sest oleme ülespannud ainult pilte, aga ei sõnakestki sinna juurde. Hakkame siis algusest peale.
15. veebr saime teada et 2-3 nädalaks tööd kahjuks pole, kuna longanid veel nii väiksed ja vajavad aega kasvamiseks, ja sama ka mangodega. Niisiis tegime Reenaga äkk-koosoleku ja otsustasime minna külla meie austraallasest sõbrale Bradleyle, kes elab Byron Baysse ning kellega saime Balil tuttavaks. Reena saatis talle sõnumi, et kas sinisilmne tütarlaps ja hevimetalit kuulav õde saavad nädalaks-paariks öömaja tema juurde...pika ootamise peale tuli ka vastus, et loomulikult on Eesti tüdrukud oodatud ja nii me taas JetStarist piletid Cairnsist Brisbane ära tegime 18. veebruariks. Olime veel 17.veebr 4 tundi tööl ja farmiomaniku naine viis meid autoga Mareebasse, kust siis sõitsime bussiga Cairnsi. Perenaine oli kuidagi nõutu, et meil nii vähe asju kaasas, et kui tavaliselt tema reisib nädala siis suured kotid kaasas, meil ainult väike seljakott ja Reenal üle õla käiv kott ja ussinahast tuutuus ridiküll.
Reena käis siis oma fotoka kaardi järgi veel Cairnsis, mis eelmisest korrast fotopoodi jäi, et kusagil äkki ikka võimalik sealt pildid välja lugeda ja mina lasin ka igaksjuhuks oma kaardilt pildid cd-le tõmmata ja uskuge või mitte, ka minu fotoka kaardilt osa pilte läinud..oeh..
Kuna lennuk Brisbane läks järgmine hommik kell 6, siis oli meil taas aega, külastasime taas esplanaadi ja ööturgu ja mingil hetkel hakkasime siis jala lennujaama minema...aga et mitte taksoraha raisata, tegime tee peale jäävas backpackersite kohas õlled:)) Tee oli päris pikk sinna lennujaama, mingi 6-7km, ja ütleme nii et olime ainukesed, kes sellisel ajal lennujaama kõmpisid, aga meil oli tore:)
Lennujaamas olime esimesed ja seadsime end toolidele mugavalt sisse, et siis check in ära oodata. Brisbane jõudsime kell 8 ja otsustasime infopunktist küsida kus ööbida saaks, ja tuli välja et kõik kohad bukitud, kuna rahvas kes põhjapoole teel, peatuvad hetkel Brisbanes...jäi üle ööbida bed and breakfastis 85AUDi öö, hea et selle kohagi saime, oleks veel olnud variant ööbida 30 inimest toas 25AUDi inimese kohta, aga selle variandi välistasime. Majutuskohta jõudes tegime uinaku, mis lõppes sellega et ärkasime kui väljas oli juba pime. Kuna kõht oli suht tühi, siis läksime pimeda Brisbane linnaga tutvuma ja õhustasime tänavakohvikus ning nautisime veini, lambapraadi ja caesari salatit..
Järgmine hommik tegime Brisbane linnakaardil oleva jalutuskäigu raja järgi tiiru linnale (pildid üleval) ning nautisime taas veini ja caesari salatiga kaunist päeva. Reenal tuli mingi hetk linnas liikudes Toronto tunne, mina ihkasin korra olla kontorirott, kes kostüümis ja kõrgete kontsadega teeb enne tööle minekut hommikukohvi, aga õnneks see tunne valdas mind vaid mõne hetke:) Sest hoopis mugavam ju plätudega ja lühikeste pükstega ringi liikuda:)
Brisbanest läks õhtul kell 1930 buss Byron Baysse, ja kahe tunni pärast olime kohal surfarite linnakeses ning siis tuli välja, et kuna olime jõudnud Austraalia uude osariiki Uus-Lõuna Walesi, siis tund aega tuli kell veel edasi keerata meie üllatuseks, nii et Eestiga oli meil siis mingiks ajaks 9 tundi ajavahe. Reena helistas Bradleyle, et me nüüd kohal ja kuna ta oli tol õhtul tööl, siis ootasime ta ära, et kõik koos siis tema juurde minna. Ja siis me kõik taas kohtusimegi:)
Brad elab suht linna keskel ja peatänava lähedal üürimajas koos 4 sõbraga - Jimmy, ChiCHi koos oma naise Dannyga (elavad maja kõrval asuvas garaazis, mõnus äratundmisrõõm oli:)), Gus ja Jimmy koer Kas ja seal majas nad siis kõik sõbralikult koos elavad nagu üks suur pere. Me saime Reenaga toakese, kus 2 voodit ja nii end siis 10 päevaks sinna sisse seadsime.
Byron Bay asub ookeani ääres, päeval võtsime rannas päikest ja liuglesime suurtes lainetes, milles hulpisid palju surfareid, kes ootasid õiget hetke et laineharjale tõusta-pagan see tuleb meil ikka Reenaga ära õppida!!! Õhtul nautisime hääd õlut ja toredat seltskonda. Kuna majas uksed valla, siis igaüks võis sealt mistahes ajal sisse astuda ja end mõnusalt tunda. Mõni õhtu tegid Brad (kidra) ja Gus (trummid) musa, vaesed naabrid:), aga musa teha nad oskavad. Külastasime Cape Byroni neeme, mis on Austraalia mandri kõige idapoolsem punkt maismaal ja seal asus ka valge majakas. Üks päev käisime Bradi ja koer Kasiga rannas, kus suht vähe inimesi ja nautsime laineid ja liivatormi:) Teine päeva koos Gusiga Cristal Castles, millest ka pilte üleval. Reena soetas endale superilusatsinistvärvi käevõru ja nii m'nigi tore ehe jäi veel sinna poodi:)
Viimane õhtu enne meie äratulekut oli Jimmy 30 aasta ja rootslasest tibi Maxi 25 aasta sünnad, sel ajal käis vahelduva eduga majast läbi 30 inimest, väga raju üritus oli (ps! täpsemalt ei kirjuta:)), naabreid hoiatati, aga millegipärast käis ikkagi kell 22 paiku politsei ja palus vaiksemalt olla. Ja te ei taha teada, milline see maja hommikul välja nägi, ohhoooo...
Suht kurb oli Byron Bayst lahkuda, aga otsustasime Reenaga sinna tagasi minna:)))
01. märtsiks tegime siis lennukipiletid tagasi Cairnsi, aga suht keeruline oli Byron Bayst ära saamisega, kuna jäime niigi lennukipiletite pukkimisega suht viimasele minutile, siis arvasime et iga hetk lähevad ka bussid Brisbane, kahjuks nii hästi meil ei läinud, nii tuligi meil bussiga Byron Bayst sõita Surfers Paradise, sealt bussiga rongijaama, mis viis meid Brisbane ja sealt võtsime takso, et jõuda õigel hetkel lennukile. Päris põnev seiklemine oli. Lennuk läks Brisbanest kell 2140, ja kell 00 jõudsime siis Cairnsi, kuna tahtsime esmaspäeval olla ilusti tööl, siis Reena otsustas, et võiks meie juba tuttavale Mareeba taksojuhile helistada et äkki ta viskaks meid Cairnsist 80km kaugusel asuvasse Mareeba linna siis, ja taksojuht oli nõus, pidime talle maksma vaid bensuraha. Jõudsime siis kell 1 paiku farmi oma villasse tagasi ja igaksjuhuks panime kella 0630 helisema, et kui tööpäeva peaks kell 7 algama, ja nii see oligi, und jäi küll väheseks ja väga raske oli peale puhkust taas füüsilist tööd hakata tegema, aga olime ju tagasi reaalsuses:) Ja tegime esimesel päeval juba 8,5tundi tööd, saime ka teada et eelmine nädal polnudki tööd olnud. Kahjuks ka täna meil mingiks ajaks taas viimane tööpäev, eks näis mis edasi.
Väga mõnus puhkus oli ja meie Austraali plaanidesse tulid väikesed muudatused.
Nendest siis juba edaspidi.