neljapäev, 20. november 2008

16.november – Chiang Khong – Honaysai (Laos)

Jube kylm oli magada ja loomulikult paevateki suutis Reena ainult endale peale tommata ja ma pidin kylmetama. Selline see soprus siis ongi jah. Kuna oli taas eelmine ohtu pimedas oma oobimiskohta, siis Reena pani kella juba 7ks hommikul tirisema ja tahtis meie maja ymbritsevatest taimedest loodusest pilte teha (looduslaps, mis looduslaps) Kell 0830 olime kokku lepitud kohas, aga loomulikult Tai kultuurile omaselt tund edasi hakata vaikselt sattima pole probleemiks. Reena suutis juba narvi minna. Meile anti ka toidukott kaasa (riisiroog juurviljade ja munaga, banaani, mandariine ja veepudel) ja siis vois autokastis soit alata Laose piir aarde. Yhel kaldal siis Tai teasel silmapiiril Laos. Koigepealt saime passi templi, et oleme Taist lahkunud, siis viis paat yle joe, kus taitsime vajalikud paberid Laose viisa jaoks. Maksis kas 300bahti voi 30USD ja ytleme nii et jalle tommati meid kui turiste, kuna bahtid olid otsas tuli USD lagedale tuua, aga kaotasime rahas 2 kordselt. Ja oligi meil passis olemas temple Laose viisa naol. Siis transporditi meid edasi autoga joe aarde, kus ootas pea 90 meiesugust, kes koik soovisid aeglase paadiga 2 paeva joel veeta, et Laoses jouda linna nimega Luang Prabang. (esimene pave siis 5 tundi paadiga joel, oo kusagil guesthousis ja jargmine paev taas paadis 7 tundi), onneks sai vahepeal ringi liikuda, sest muidu oleks 20cm laua peal 7 tundi ikka vaga raske ara veeta. Koik meie asjad loobiti paadi pohja ja nyyd istudes esimesel paeval pehmetel pinkidel (ees osas puupingid, istumise ala myydi pehmeid patju) naudime vaateid (paremale jaab veel Tai ja vasakul Laos). Kuna mote minna ka Laosesse ja Vietnami, mille Lonely Planeteid meil pole, siis laenasime yhtedelt et veidi end kurssi viia. Aga eks meil tuleb vist see raamat ikka soteada, ilma ei saa kuidagi.
Kohale joudes kohe rannaliival pakuti oobimiskohta ja selle me siis ka yle vaatasime ja otsustasime jaada. Guesthousis oli silt, et peale kell 22 ohtul lylitatakse generator valja ja elektrit pole. Otsustasime siis midagi hamba alla pista ja laristasime kahe peale 120 000 kipi (kohalik Laose raha), umbes 165eeku. Ja kell 22 oligi kogu tanav pime, kuu vaid naitas valgust, muusika baaris katkes ja istuti kyynlavalgel-kuhu me kyll sattusime. Oled Laoses ja polegi elektrit, aga see just sellele vaikesele sadama linnale omane ongi-Pakbeng, kahjuks polnud ka seal EMT levi, nii et sonumid sain veel Tai vetes emale ja Mannile ara saata. tuleb ka valja et meil ei Vietnamis ega Kambodzas EMT levi pole.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

aga kes siis vennele s6numeid saadab?