19. November – Luang Prabang – Luang Namtha

Hommik algas kell 10, pidime oma asjad kokku panama, et tuba ara anda. Tegime linnas puuvilja shake ja paev vois alata. Kaisime reisibyroost labi, et bussipiletid Lunag Namthasse ara osta. Buss valjub kell 1730 (soidab 8-9 tundi) ja selle ajani otsustasime hea soogikoha otsida, et eelmisel ohtul Funilt saadud Laose toitude nimekirjast miskit ara proovida. Oige koht yles leitud proovisime ara: Lab fish (nagu labi hakklihamasina lastud kala, maitsestatud, rohelist), Khai Pham (joest pyytud adru moodi asi, kuivatatud nagu nori (sushi juures kasutatakse), kyyslaugu tykikestega (olis praetud-jube hea ollesnaks) siis veel Jeo Bong-tsilli pasta ja loomulikult taas roheline curry sticky rice-ga (kleepuv riis) ja magustoiduks loomulikult kypsetatud banaanid jaatisega. Oli see vast kohutais.
Nyyd kui mina seda siina trepil kirjutas, kylastab Reena Royal Palace ja National muuseumi. Ilm on tana pilves, aga monusalt ose ja veidi ka tuult. Kahjuks pole siin EMT levi, nii et loodan, et keegi pole veel muretsema hakanud, meiega on koik okJ
Enne sooma minekut tellisime tanavalt tuk-tuki mehe ara, kes meid kell 16 lubas siis guesthouse juurest peale votta, ja bussijaama viia. Reena suutis henna alla kaubelda, mul on temalt vaja seda oppida. Jube palju on siis linnas turiste ka vanemaid inimesi gruppidena, palju on saksa keelt kuulda, loodame tana pohja poole minnes mitte nii palju turiste kohata. Kell 16 oli ilusti tuk-tuk meie guesthouse ees ja reis vois alata. Bussijaama joudsime muidugi 10mintsaga, buss ise pidi valjuma 1730, loomulikult valjus see alles kell 1810 (tapsusest ei teata siin kyll miskit). Ja loputu tee vois alata, teeolud polnud just vaha kiita, vaga aulikud ja kurvilised ja magamisesy ei tulnud mitte kui midagi valja, onneks me Reenaga saime kumbki suure pingi, sest bussiistmete vahele meie jalad kyll ara poleks mahtunud, nii meil seal vildakil pyydsime vastu pidada selle reisi. Aeg-ajalt kukkus istmete kohal olevatest riiulitest reisijate kotte ja ykskord hoo pealt avanes ka bussiuks, suht grazy soit oli see. Tee aares oli palju vaikseid kylasid, mis ehitatud pambuse puust, aga paljudel oli sat tv pann olemas. Nagu ka Fun ytles, et polegi ju rohkem vaja kui syya osta ja nii tunduvadki nad siin elavat. Kohale joudsime 0330 hommikul (9 tundi soitu). Meie bussis oli veel turiste, kes soitsid veel edasi 4-5 tundi Laose Tai piiri aarde, tundsime neile kaasa. Maha tulles bussist, asus see suurel tyhermaal, ja meie kohal oli suur pimedus..onneks tuli bussilt maha ka kohalikke, kes ootasid vist tuk-tuki meest, siis kysisimegi kas see keskusesse ja selle peale noogutati otsustasime nendega yhineda. Pole just meeldiv peale tylgastavalt pikka bussisoitu pyyda sobralik olla ja olla veel teadmata kuhu poole yldse minna. Onneks yks kohalik naine raakis veidi ingl keelt, nii et me saime tapsustava vastuse kysimusele et kas oleme ikka oiges linnas ja et kas ta saab meile naidata et kus maha minna ja guesthouse leida. Selle peale noogutati no vahemalt oige sound. Koigepealt siis viidi koik kohalikud koju ja siis hakkas tuk-tuki mees meile oomaja otsima, peale moningate majade ustele koputades ja sealt eitava vastuse saades leidsime lopuks majakese kus olid kyll turvauksed ees aga meie lasime uksekella, mille pika helistamise peale tuli oosargis ingl k mitte oskav tadi, kes siis naitas meile tuba kuhu voiksime jaada. Kui siis ylevaatuse toale tegime, tuli valja, et seal oleks just nagu keegi veel sees elamas, suitsukonid, voodi segamine, vetsu kasutatud ja Reena ytles kategooriliselt et tema siin olla ei saa, siis otsustasime tadi uksele koputada (magasid yhes olemasolevatest numbritubadest), et uut tuba saada ja ronisime vasinult teisele korrusele, mille ust avades tundus tuba enam-vahem ok ja kui tadi oli ara lainud ja Reena vetsu kylastanud, siis tuli valja et ka seal vist keegi on just elanud, et isegi potis olevale sitahunnikule poldud vett peale lastud, no oli ikka kogemus kyll, masendav! Otsustasime oo seal kyll ara veeta, aga magasime riietega teki all. Hommikul (20.november) guesthousist lahkudes taheti meilt selle eest 60 000 kohalikku (85krooni) ja meie ytlesime et me pole sellega kohe mitte nous, muidugi tadi ju ingl keelt ei raakinud, siis tuli keegi teine appi ja me pyydsime neile selgitada et meie ei maksa, et ainult 20 000 kohalikku. Ja lahkusime sealt.. tadi viskas selle peale raha maha asfaldile ja meie tagasivaatamata pyydsime sealt pikkade sammudega lahkuda. Nyyd siis tutvume vaikse Luang Namtha linnakesega, et homme siis rattad rentida ja ymbruskaudsetes kylades veidi ringi soita ja vaadata kuidas siin inimesed elavad (ja erinevad hoimud). Sellest juba siis edaspidi.
Kallid koigile, kes meie tegemistele kaasa elavad siitkaudu!