teisipäev, 2. detsember 2008

27.november Vang Vieng - Phonesavan

Eelmine paev oli suht rahulik, kuna olin paris onnetu oma asjade kaotamise yle, siis paev ei saanud ka just koige parem tulla:(. Votsime yhe hotelli oue peal paikest(kysisime luba ilusti), ohtul saime passid katte Vietnami viisaga ja hommikul jatsin oma meili aadressi, et juhuks kui keegi peaks mu asjad hosteli tooma, kahjuks senini yhtegi roomustavat meili mu postkasti pole..
Bussireis hommikul Phonesavani poole algas kell 9 hommikul. Buss oli kohalikke tais, mis tahendas seda, et meie molema korval istusid kohalikud. See bussireis kujunes yheks suht masendavaks reisiks, meie ymber 5 kohalikku koik oksendasid..bussis jagati oksekotte..kuna tee suht kaanuline..ma saaks aru kui meiesugused kes pole magdega harjunud ja kaanuliste teedega (nagu lobustuspargis), aga kohalikud:) Yks naine kohe bussi istudes pani kilekoti pahe, ja koik see algas..ja loppes siis kui ta valjus..taitsa masendav..onneks see ei haisenud..aeg-ajalt laksid mul kyll korvad lukku, et oli vaja neelatada..kurvid olid 160 kraadised, kord vasakule poole kord paremale. Meiega yhes bussis olid veel 2 saksa kutti (meie arvates geid) ja 2 inglismaalt.
Koahle joudes olime taas bussis veetnud 7 tundi. Bussist valjudes olid meie ymber kohe erinevate hostelite pakkujad ja yhe kasuks siis otsustasime. Te ei kujuta ette kui kylm siin oli (kylm tuul ja umbes 15-17 kraadi), kui olime toa katte saanud votsime kotist koige soojemad riided ja bukkisime jargmiseks hommikuks tuuri (Plain of Jars).
28. november - Aga kuidas teile neid kirjeldada...suht keeruline, kruusi kujuga seest tyhjad kivid, mis erinevate legendide kohaselt on just siia Phonesavani kuidagi sattunud. Ymberringi magede harjal poletati vana kulu, et uus hein kasvaks. Kylastasime ka viski kyla, kus siis riisist tehakse viskit (35-40 kraadi). Tagasiteel kylastasime kohalikku turgu ja nautisime ohtusooki, kui olin ara tellinud ettekandjalt meie ohtusoogi (2 nuudlid kanaga, juurvilja vaagna ja 2 olut) laks ettekandja Reena juurde, et mida siis tema soovib syya:) Nii et voite ettekujutada, milline ma valja naen. Ah ja, nad soovad siin grillitud EV rahvuslindu paasukest, olime suht onnetud selle yle, seekord jai proovimata:)
Homme siis edasi Vietnami piiri aarde NongHeti.

1 kommentaar:

ruth ütles ...

Ära kurvasta kullake oma kaotatud asjade pärast. kui läks nii siis läks nii, sa pead oma pea püsti ajama ja edasist nautima!aeg parandab enesetunde, praegu kumab sinus masendus, ajavad oksekohalikud närvi jne.. võta huumoriga nag sa väga hästi oskad:) jään ootama teie uusi sissekandeid! olge ikka päikselised! ruth